Karujahi hooajal kütiti 57 karu

Tänavu kütiti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, maksimaalselt lubatud küttimismaht oli 60.

Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet.

Keskkonnaamet võtab limiidi määramisel aluseks Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire tulemuste põhjal tehtud soovitused, mis arvestavad populatsiooni arvukust ning rüüsteteateid. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning hoida ka kahjustusi optimaalsel tasemel.

Kuigi põllumajandussaaduste tootjatele hüvitatakse suurkiskjate poolt tekitatud kahju kuni 100% ulatuses, peaksid inimesed oma loomade ja vara kaitseks paljudel juhtudel kasutama ka ise palju efektiivsemaid abinõusid. Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis.

Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.

Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad kuni 28. veebruarini.

Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 85 hundilaskmisluba (jahi I etapis) ja 180 luba ilveste küttimiseks.

postitatud: 23.01.2011

« Tagasi uudiste juurde