Jahiluba

Jahiluba on uluki küttimiseks antav dokument. Jahiloale kantakse andmed jahimehe, kütitava jahiuluki, jahipidamise koha ja küttimise aja kohta. Paranduste tegemine jailoas on keelatud, samuti ei kehti see kolmandate isikute käes (isikute, kelle nimi pole loale kantud). Jahilubade vormi kehtestab keskkonnaminister.

Jahiload jaotatakse kaheks: suurulukiküttimise luba ja teiste ulukite küttimise luba (mitteametlikult ka “väikeulukiküttimise luba”). Suurulukid on karu, põder, hirv, metskits, metssiga, hallhüljes, hunt ja ilves. Suurulukiküttimise loale tohib kanda kuni 3 loa kasutajat.

Jahiloa annab ja selle hinna kehtestab ning jahilubade andmise ja tagastamise arvestust peab jahipiirkonna kasutaja (nt. jahiselts). Oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema poolt volitatud kehtivat jahitunnistust omavatele isikutele annab väikeuluki jahiloa kinnistu asukohajärgne jahipiirkonna kasutaja.

Suuruluki surmamise või haavamise korral luba suletakse ning tagastatakse loa andjale hiljemalt 10 päeva jooksul peale loa kehtivusaja lõppemist. Teiste ulukite küttimise luba kehtib loale märgitud tähtajani ning tuleb kehtivuse lõppedes tagastada loa andjale 10 päeva jooksul.

Jahiluba on nõutav mis tahes jahipidamise korral ja siin kehtib ainult üks erand, milleks on suurulukijahist osavõtmine jahist osavõtjate nimekirja alusel. Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikult ei nõuta teisi jahipidamist õigustavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu nõudvat jahipidamisvahendit, näiteks jahirelva. Jahist osavõtjate nimekiri on seaduspärane ainult siis, kui sellele on lisatud vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud suurulukiküttimise luba.