Tartu Jahindusklubi

Huntide murtud lammaste arv võrreldes varasemaga on sama

Käesoleva aasta 13. septembri seisuga on Keskkonnaametile teatatud kokku 508st Eestis huntide poolt murtud lambast. See arv on samas suurusjärgus eelmistel aastatel huntide murtud lammaste arvuga. Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud.

Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2010. aastal hüvitas riik loomakasvatajatele hundi tekitatud kahjusid kokku 43 350 euro ulatuses.

„Suurkiskjate poolt põllumajandusloomale tekitatud kahjustusest peaks looma peremees viivitamatult teavitama Keskkonnaametit, mille järgselt hinnatakse kahju suurust ning tehakse otsus kahjude hüvitamise kohta. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel, kahjusaaja kanda jääb olenevalt rakendatud ennetusmeetmetest väike omavastutuse osa,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.

Talvi sõnul murravad hundid kariloomi peamiselt hilissuvel ja sügisel poegade väljaõpetamise perioodil. Eestis ei leidu metsloomi, kes võiks inimest oma saagiks pidada ja teda seetõttu rünnata. Viimane haige (marutaudis) hundi poolt inimese ründamine oli meil 1988. aastal.

„Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka nii traditsioonilise põllumajandustegevuse abil hooldatud pool-looduslikud kooslused kui meie elujõuline suurkiskjate fauna. Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust,“ ütles Talvi.

PRIAs arvel olevate lammaste arv on aastate jooksul järk-järgult kasvanud (2006. aastal oli arvel üle 54 tuhande lamba, 2010. aastal üle 78 tuhande lamba). 2009.-2011. aastal huntide poolt murtud lammaste arv moodustab keskmiselt 0,5 % PRIAs arvel olevate lammaste koguarvust. Seda on hinnanguliselt vähem, kui aastas hukkub kariloomi haiguste, parasiitide, olmetraumade jm õnnetuste tõttu.

Keskkonnateabe Keskuse poolt kogutud seire- ja analüüsiandmetel on huntide arvukus alates 2008. aastast tasapisi langenud, jäädes suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskavas sätestatud optimaalse 100-200 isendi piiresse. Samal ajal on langenud ka hundi peamise saaklooma kitse arvukus, mis põhjendab vähemalt osaliselt huntide isu lammaste järele.

Hunt on Eesti põlislooduse hea tervise üks indikaatoreid, me peame tema olemasolu üle uhked olema. Koduloomade pidamisel tuleb arvestada, et hunt katsub vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning seega tuleks see teha talle võimalikult keeruliseks.

Sajaprotsendilist garantiid rünnete ja muude õnnetusjuhtumite eest ei anna kahjuks ükski meede. Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude vähendamiseks kasutada vähemalt 1,2 meetri kõrguseid (kahe-meetrised tarad on liialdus) elektrikarjaaedu. Lisaks korralikule tarale aitab kiskjakahjusid vähendada karjuste ja karjavalvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta või korralikku öötarandikku ajamine, karjamaade vahetamine jt meetmed. Euroopa suurte lambakasvatuspiirkondade kogemused näitavad, et just karjuste ning karjavalvekoerte kasutamine hoiavad hunte lambakarjast kõige tõhusamalt eemale.

Lisainfo: Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 5016869, tonu dot talvi at keskkonnaamet dot eetonu dot talvi at keskkonnaamet dot eetonu.talvi@keskkonnaamet.ee

postitatud: 16.09.2011

« Tagasi uudiste juurde