Tartu Jahindusklubi

Algul ajalehena ja 2001. aastast alates ajakirjana ilmunud Eesti Jahimehe näol on tegemist Eesti jahimeeste seltsi (EJS) väljaandega, mis on tasuta kõigile jahimeestele olenemata sellest, kas nad on EJS-i liikmed või mitte. EJS küsis tänavu KIK-lt järgmise aastakäigu ilmutamiseks 2,5 miljonit krooni (160 000 eurot), kuid septembris otsustas keskus seltsile eraldada kõigest veidi üle 700 000 krooni (44 738 eurot). EJS-i tegevjuht Hegne Lump nentis, et selle summaga on võimalik katta ainult kahe juba seltsi enda rahaga välja antud ajakirjanumbri maksumus ja veel ühe numbri väljaandmiskulud. „Novembri lõpus ilmub ajakiri veel täiemahulisena, mis edasi saab on lahtine,” nentis Lump. Lump viitas, et riigi rahastuse viibimine on seltsi jaoks põhjendamatu. „See on imelik, sest jahimehed on läbi jahipiirkonna kasutustasude selle ajakirja kinni maksnud. Tasu tõsteti 2003. aastal just selle eesmärgiga, et kõik jahimehed saaksid selle ajakirja tasuta koju,” rõhutas ta.

Otsus detsembris

Kristiina Pennar KIK-st ütles, et ettepanek ajakirja väiksema summaga rahastada tuli keskkonnaministeeriumilt ja otsuse venimine on seotud kõikide KIK toetusega ilmuvate loodusajakirjade rahastamispõhimõtete ülevaatamisega. „Hetkel on ministeeriumis hindamisel meie tänavuse teise vooru taotlused ning nende hulgas ka EJS-i taotlus ajakirja väljaandmiseks. Otsused rahastamise osas tulevad 14. detsembril, kui koguneb KIK nõukogu,” lisas Pennar. Lump märkis, et kuigi Eesti Jahimehe toetuseta jätmist põhjendatakse ametlikult rahastamispõhimõtete ülevaatamisega, võib selle taga olla hoopis asjaolu, et ajakirjas on kritiseeritud jahimeestes palju pahameelt tekitanud uut jahiseaduse eelnõu. „Kui toetust ei tule, siis kutsume kokku seltsi volikogu,” sõnas Lump.

Ulvar Käärt

Eesti Päevaleht, 20. november 2010